Projekteerida jätkuv kõnnitee üle ristuvate väiksemate tänavate ja juurdepääsude, muutes jalakäijate ja ja ratturite teekonnad katkematuks, jätkuvaks ja selgeks. Võimalusel tõsta sõidutee kõnnitee kõrgusele.

Ülekäigurajad peavad arvestama jalakäijate loomulike liikumissuundadega, paiknema võimalikult kõnnitee sihiliselt, mitte nihutatult, vajadusel nurga all ning üldjuhul kõikides ristmiku servadesse. Suurema jalakäijate arvuga fooriristmikel kaaluda jalakäijate diagonaalületuse loomist.

Jalakäijate ja ratturite teekonnad peavad järgima liikumise soovijooni, suunad peavad olema tänavaruumis loogilised. Vältida tuleb teeületuse hakkimist erinevate katendite ja äärekividega. 

Madalad äärekivid või äärekivideta lahendused tänavatel kus on lubatud tänava ületamine igas kohas.

Eelistada foorideta ülekäiguradasid künniste ja tõstetud ristmikena. Fooridega teeületus kavandada täis teeületustena.

Ülekäigurajad projekteerida vähemalt kõnnitee laiused, tagada piisavad ootealad. Teeületus projekteerida võimalikult kompaktsena või ohutussaartega liigendatult. Ohutussaarteta lahendused on sobivad väikestel kiirustel ja kesklinlikus ruumis kasutades ohutust tõstvaid meetmeid.