Tänavagiidi meeskonna eesmärk on täita Eesti hooliva avaliku ruumiga, mis kutsub Sind peatuma ja viibima, mitte üksnes läbi sõitma. Tänavagiid saab aluseks avalikule ruumile, kus majadevaheline ruum on linnainimese elukeskkond, mitte üksnes transpordikoridor.

Eesti Tänavagiid on tööriist, otsekui kodusisustuskataloog headest lahendustest, kust otsustajad – omavalitsusjuht, linnaarhitekt, eksperdid – saavad valida kaasaegsete, tõestatud lahenduste vahel.

Eesti Tänavagiid sünnib valdkonna 16 eksperdi koostöös. Linnaplaneerijate ja teedeinseneride kõrval on kaasatud ekspertteadmine sellistest valdkondadest nagu juura, keskkonnapsühholoogia, säästev liikuvus, muutustejuhtimine ja -kommunikatsioon.

Eesti Tänavagiid valmib 2025. aasta suvel.

Vaata tänavagiidi edenemist!

Eesti Tänavagiidi kreedo

Alates keskajast kuni tänaseni on Euroopa sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik areng põhinenud linnal. Ka tulevikku vaadates jäävad linnad peamisteks majanduslikeks, innovatsiooni ja kultuuri keskusteks.

See tähendab, et linnakeskkonna ja inimeste elukvaliteedi parandamine ei ole seotud pelgalt linna elanike füüsilise tervisega. Sellest sõltub kogu ühiskonna areng nii majanduslikus, teaduslikus kui sotsiaalses võtmes. Eesti kontekstis sõltub linnade arengust ka üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ toodud eesmärk tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas.

Valdkond, mis mõjutab oluliselt linnade elujõulisust, on transport ja liikumine laiemalt. Ühest küljest on liikuvuse parandamine arenguvajadus, et tagada linna toimimine. Teisest küljest on liiklusel olulised negatiivsed mõjud nii ruumiliselt kui läbi reostuse, mida tuleb vähenda. Liikuvuse parandamine peaks seega toimuma läbi säästlike liikumisviiside arendamise, mis aitavad vähendada reostust, vähendavad ruumi killustatust ning võimaldavad luua rohelisemat linnakeskkonda.

Liikumiskeskkonda ei peaks aga arendama eraldiseisvana ülejäänud linnakeskkonnast. Ka ruum, mille põhiülesanne pole liikuvuse tagamine (nt väljakud, pargid jms), muutub osaliselt liikumiskeskkonnaks ja soosib esteetilise ning ohutu keskkonnana ka jalgsi või rattal liikumist. Samuti peab ruumi planeerimine tervikuna toetama jalgsi ja jalgrattaga liikumist, läbi kompaktsete planeeringute, milles seatakse peamisteks liikumisviisideks kõndimine, jalgratas ja ühistransport.

Majad on muutunud, autod on muutunud, aga ruum majade vahel näeb meil valdavalt välja nagu aastal 1973.

Sõiduradu võib projekteerida nii palju kui tahad, aga need täituvad varem või hiljem autodega. Me kulutame miljardeid, et pudelikaela ühest kohast teise liigutada. Seega, oluline on modaaljaotuse muutus – mõtteviisi muutus – paradigma muutus. Osalt on seda Eestis mõistetud ja üksikuid pilootprojekte on kavandatud ja ka ellu viidud.

Arusaam tänavast kui ruumist, mis vajalik ainult punktist A punkti B jõudmiseks, on jäädavalt muutumas.

Hollandi ja Taani pioneeridest linnaruumi uurijad on enam kui 50 aastat tagasi algatanud mõtteviisi muutuse selle osas, kuidas me tänavaruumi kasutame ja mõistame. Ainult nõudlusest (auto liikluse kasvust) lähtuv lähenemine ei ole jätkusuutlik.

Autokeskse linnaplaneerimise liialdused on maailma linnad viinud tupikusse, surunud inimesed seinte äärde ning asendanud linnainimese elukeskkonna transpordikoridoridega. Aastakümned funktsionaalset linnaplaneerimist, mis sai alguse 1960ndate eeslinnastuvast Põhja-Ameerikast, on muutnud ühe, ajalooliselt lühikese autokeskse episoodi linnaplaneerimises, suurele osale avalikkusest enesestmõistetavaks ja ainuvõimalikuks.

Inimkeskse linnaruumi pealetung on vääramatu, kuid arvestamist nõuab ka inimeste loomuomane ettevaatlikkus suurte muutuste suhtes ning ka ummikuaktivistide katsed avaliku ruumi arengut väärpropagandaga stagnatsiooni teele tagasi pöörata. Seetõttu pakub Tänavagiid lisaks headele lahendustele ka argumente, nii teadusest kui maailma linnade kogemusest, lahenduste üle arutamiseks, lahenduste põhjendamiseks ning kaitsmiseks demagoogiarünnakute eest.

Unistus kaasaegsest, inimkesksest avalikust ruumist saab teostuda vaid koos inimestega, inimeste toel ja nõudmisel.

Meeskond