Eesti Tänavaruumi Giidi tiim analüüsib olulisemaid seadusi, mis mõjutavad kvaliteetse tänavaruumi loomist.

Käesolev aruanne esitab Eesti Tänavaruumi Giidi raames läbi viidud liiklusseaduse analüüsi põhilised uurimisküsimused, etapid ja järeldused. Analüüs keskendus liiklusseaduse mõjule tänavaruumi kavandamisele ja liikuvuse korraldamisele, tuues esile seaduse kitsaskohad ja pakkudes välja parendusettepanekud.

Uurimisküsimused

1. Kuidas mõjutab kehtiv liiklusseadus jalakäijate ja ratturite ohutust ning mugavust tänavaruumis?
2. Millised on liiklusseaduse peamised kitsaskohad seoses liikluskorraldusvahendite ja liiklusreeglite rakendamisega?
3. Kuidas saaks liiklusseadust lihtsustada ja muuta see arusaadavamaks kõigile liiklejatele?
4. Millised muudatused on vajalikud, et soodustada kestlikku liikuvust ja vähendada autostumist?

Analüüsi etapid

1. Seaduse ülesehituse ja loogika hindamine: Analüüsiti liiklusseaduse struktuuri ja loogikat, keskendudes sellele, kuidas seadus reguleerib erinevaid liiklejate rolle ja kohustusi.
2. Rahvusvaheliste kokkulepete mõju: Uuriti, kuidas rahvusvahelised konventsioonid on mõjutanud Eesti liiklusseaduse kujunemist ja millised on nende kokkulepete kitsaskohad tänapäeva kontekstis.
3. Liikluskorraldusvahendite ja reeglite analüüs: Vaadeldi, kuidas liikluskorraldusvahendid ja reeglid on disainitud autojuhtide vaatenurgast ning millised on nende mõjud jalakäijatele ja ratturitele.
4. Parendusettepanekute väljatöötamine: Koostati ettepanekud liiklusseaduse muutmiseks, et parandada liiklusohutust ja -mugavust ning soodustada kestlikku liikuvust.

Järeldused

1. Liiklusseaduse keerukus: Kehtiv liiklusseadus on keeruline ja raskesti mõistetav, eriti jalakäijatele, mis süvendab autostumist ja vähendab jalakäijate ohutust.
2. Eesõiguse kontseptsiooni probleemid: Eesõiguse ja peatee kontseptsioonid loovad liiklejatele vale turvatunde. Soovitatakse loobuda eesõiguse mõistest ja keskenduda kohustuste ja keeldude selgele määratlemisele.
3. Kiirusepiirangud: Asulate sisestel tänavatel tuleks kehtestada maksimaalseks lubatud kiiruseks 30 km/h, et tagada ohutum liikluskeskkond.
4. Jalakäijate õigused: Jalakäijate tänavaületuse õigused vajavad paremat reguleerimist, vähendades keelde ja mitte andes eesõigust.
5. Ratturite ja kergliikurite reeglid: Vajalik on selgemalt määratleda ratturite ja kergliikurite reeglid, sealhulgas teeandmise kohustused ja liikumiskiiruse nõuded.

Jalakäijate teeületuse reeglid

Täpsustame siinkohal jalakäijate õigusi puudutavat osa.

Eesti liiklusseaduse analüüsis on mitmeid aspekte, mis puudutavad jalakäijate teeületuse reguleerimist ja eesõiguse mitteandmist. Alljärgnevalt on toodud peamised punktid ja ettepanekud.

1. Jalakäijate teeületuse õigused: Jalakäijate teeületuse õigused vajavad paremat reguleerimist, et vähendada keelde ja mitte anda jalakäijatele automaatset eesõigust. See tähendab, et jalakäijatele ei tohiks panna liigseid kohustusi, kuna ei saa eeldada, et nad tunnevad liiklusseadust põhjalikult.
2. Fooride kasutamine: Jalakäijatefooride puhul on oluline, et kui fooripostile on lisatud rohelise tule tellimisnupp, peab olema jalakäijale üheselt arusaadav, kas nupp toimib või mitte. Üldpõhimõttena peaks olema sätestatud, et kui tellimisnupp on olemas, peab see töötama.
3. Ülekäiguradade kasutamine: Soovitatakse loobuda reeglist, mille kohaselt ülekäigurajast lähemalt kui 100 meetrit ei ole lubatud sõiduteed ületada. See reegel on ettepanekuga kustutada, et lihtsustada jalakäijate liikumist.
4. Diagonaalsed ülekäigurajad: On vaja täpsemalt reguleerida ja sõnastada diagonaalsete ülekäiguradade kasutamine, eriti linnaruumis, kus sellised lahendused võivad olla loomulikumad ja mugavamad.
5. Eesõiguse kontseptsiooni vältimine: Üldine ettepanek on loobuda eesõiguse kontseptsioonist ja keskenduda liiklusreeglite sätestamisele läbi kohustuste ja keeldude. See tähendab, et liiklusreeglid peaksid olema selgelt määratletud kohustuste ja keeldude kaudu, mitte eesõiguste kaudu.
6. Kiiruse vähendamine ülekäiguradadel: Kehtestada põhimõte, et ülekäiguradadel ja ülekäigukohtadel tuleb kiirust vähendada kõigil liiklejatel. See lähenemine aitab tagada, et liiklejad näevad neid, kellele nad peavad teed andma.

Need ettepanekud ja muudatused on suunatud jalakäijate ohutuse ja mugavuse parandamisele, vähendades samal ajal liikluse keerukust ja autostumise soodustamist. Eesmärk on luua tänavaruumi, kus kõik liiklejad, sealhulgas jalakäijad, tunnevad end turvaliselt ja mugavalt.

Käesolev aruanne on mõeldud edasisteks aruteludeks ja seadusemuudatuste väljatöötamise aluseks. Vajalike muudatuste elluviimine vajab ka täiendavat õiguslikku analüüsi.